Kuigi koolilapse nägemine vajaks kontrolli igal aastal, läheb see lastevanematel sageli meelest. Just sellistes tasuta heategevuslikes nägemiskontrollides, mis sel nädalal Paides aset leiavad, kerkib esile lapsi, kes vajaksid tegelikult prille.
Paide Hammerbecki põhikooli neljanda klassi õpilane Elis Pärn ütles, et talle ei valmistanud raskusi ei seinal tillukeste tähtede lugemine ega ka raamatust peenikese kirja tagaajamine. «Loen hästi palju raamatuid ja seda ka siis, kui alati pole ruumis ehk nii valge,» sõnas ta.
Elis märkis, et tegelikult ta arvas, et võib isegi prillid saada just seetõttu, et ta loeb palju ja on telefonis ka. «Mul ei oleks midagi selle vastu, kui oleksin prillid saanud. Minu ühel lemmikraamatu kangelasel Harry Potteril on samuti prillid. Minu meelest teevad prillid inimese targemaks,» lausus ta.
Elise ema Ene Pärn sõnas, et ega talle esimese hooga kohe meenugi, millal tütrega viimati nägemiskontrollis käis. «Enne esimesse klassi minekut kindlasti, aga pärast seda oleme ka ühe korra käinud,» märkis ta.
Mure Elise nägemise pärast on peres tõsine, sest laps veedab tõepoolest tunde raamatute taga ja sageli ka telefonis mängides. Õppiminegi käib valdavalt pimedal ajal lambivalgel. «Me ei suuda ju igal hetkel, kui ta õpib või loeb, kontrollida, kas valgust on küllaldaselt,» selgitas Pärn.
Sellised heategevuslikud nägemiskontrollid on Pärna hinnangul koolis teretulnud. «Kui vanematel läheb meelest optometristi juurde last viia, siis saab sel moel kohe kiiresti tagasisidet. Ideaalis võiks selline kontroll olla koolis igal aastal, kuid kindlasti ei jaguks selleks raha,» lausus ta.
Nägemiskontrollid Paides on sel nädalal neljandate klasside laste seas meesteklubi LC Paide Bastion eestvedamisel. See on klubi heategevusprojekt. Kontrolli teeb OÜ Silmaoptik optometrist Iveta Vakrõõm koos assistent Valmar Vakrõõmuga.
Iveta Vakrõõm selgitas, et neljanda klassi lapsed on sihtrühm sel lihtsal põhjusel, et selles vanuses hakkavad nad pikkusse kasvama, kuid sageli ei kasva silmamuna nii kiiresti kaasa ja võib tekkida lühinägelikkus. «Selles eas tuleb laste nägemist eriti hoolega kontrollida. Parim on muidugi, kui seda tehtaks igal aastal soovitavalt enne kooliaasta algust,» ütles ta.
Kui kooliuusikute nägemist kontrollivad Vakrõõmu ütlust mööda tavaliselt perearstid, siis paar-kolm aastat teevad oma töö ja nägemine võib teha vähikäiku. «Lapsed pingutavad koolis tahvlile vaadata, veedavad palju aega arvutis ja nutitelefonis, õpivad väheses valguses, mis kõik jätab silmadele oma jälje,» põhjendas ta.
Vakrõõm ütles, et nad on kontrollinud laste nägemist ka mujal Eestis. Seda suuresti firma Essilor toel, kes toob Eestisse prilliklaase ning annab heategevuse korras nägemiskontrollideks kasutada tasemel seadmeid. «Paraku on üldpilt kurb, sest kontrollitud lastest ligi 20 protsendi puhul leiame, et nende nägemisega pole kõik korras,» lausus ta.
Valmar Vakrõõm lisas, et sageli avastavad nad ka prillikandjate seas lapsi, kes kannavad valesid prille. «Kui laps on juba prillid saanud, tuleb veelgi sagedamini tema nägemist kontrollida, et jälgida arenguid,» lisas ta.
Kõik koolis kontrolli läbinud laste vanemad saavad Vakrõõmu ütlust mööda teabevoldiku koos tulemustega. «Sellele tuginedes saavad nad siis edasi tegutseda, kui peaks ilmnema, et laps vajab prille või juba klaaside väljavahetust,» ütles ta.
Iveta Vakrõõm pani vanematele südamele julgustada lapsi rohkem õues viibima. «Koolilaps peaks iga päev veetma päevavalguse käes vähemalt kolm tundi. Arusaadav, et praeguste ilmade juures tundub, et sellist valgust poleks justkui olemaski, kuid tegelikult tuleks see vähenegi valgus kinni püüda ja lasta lastel väljas aega veeta,» soovitas ta.
Just kunstvalgus on üks laste nägemise suuri vaenlasi ning kui sinna keskkonda lisada veel nutiseadmed, ei saa Vakrõõmu meelest loota, et nägemine kaua vastu peaks.
LC Paide Bastioni asutajaliige Vello Talviste selgitas, et silmad ja nägemise kontroll on rahvusvahelise Lionsi klubi ajaloos alati tähtsal kohal olnud, seetõttu sidusid nad ka tänavuse heategevusprojekti just selle teemaga. Et võimaldada Paide linna neljandate klasside lastele nägemiskontrolli, kogusid mehed kokku ligikaudu 1500 eurot.
Talviste märkis, et talle teadaolevalt on nägemiskontrolliks nõusoleku andnud 103 lastevanemat. Kontrolli tehakse nii Hammerbecki kui Hillar Hanssoo põhikoolis. Tarbja ja Roosna-Alliku kooli vastavas eas lapsed tuuakse kontrolli Hammerbecki kooli.
LC Paide Bastioni president Maidu Luts lisas, et koos koolide ja Paide linnavalitsuse sotsiaalosakonnaga tahab meesteklubi heategevusprojekti pikendusena ulatada abikäe vähekindlustatud peredele, kel pole võimalik uuringu tulemustest lähtuvalt oma lapse nägemise parandamiseks prille osta. «Mis sellest kontrollist siis kasu on, kui lapsevanem saab teada, et laps näeb halvasti, aga tal pole võimalik pere kehva majandusseisu tõttu selle parandamiseks midagi ette võtta,» lausus ta.
Artikli autor: Anne Põder
Fotograaf: Dmitri Kotjuh