Armas rahvas!
Elame praegu omapärases ajas. Enamus töötab kodukontorites, enamus igatseb tagasi normaalset aega. Tööl käimist, suhtlemist, reisimist, ka klubikoosolekuid ja omavahelisi kokkusaamisi. Sellepärast ka selline videopöördumine.
Minu nimi on Alar Rästa. Abikaasa on Leedi Anneli.
Hariduselt olen elektroonikainsener, aga elukutselt ajakirjanik. Tehnokraadist humanitaar. Selline kooslus paneb maailma nägema ratsionaalselt, kuid ümbritsevasse suhtuma emotsionaalselt. Seepärast olen ma ka lion, ligi 25 aastat. Olen olnud kahel aastal klubi Tallinn Kristiine president ja osalenud piirkonna juhtimises. Usun, et enamust meie piirkonnast ma tean ja väga paljusid tunnen isiklikult. Lionstervitsused teile!!
Minu tööalane tegevus on olnud seotud meediaga. Olen töötanud raadiomajas kui telemajas. Viimased 24 aastat olen ametis olnud Tallinna meediasuhete korraldajana, olen välja andnud linnaosade ajalehti aga enamuse ajast Raepressi juhatajana.
Praegu aga naudin vaba aega, meelistegevuseks on lastelastega tegelemine. Praegusel ajal on ehk rohkem aega mõtisklusteks, et kes me oleme, miks me oleme, mida muuta, mida teha paremini.
Armas rahvas! Lionismi hüüdlauseks on – meie aitame. Rahvusvaheline lionsorganisatsioon on väga suur jõud, kuhu anname me kõik oma kasvõi pisikese panuse. Aga keda me siis ikkagi aitame? Eks ikka neid, kas vajavad abi kõige rohkem.
Võib arvata, et tänane reaalsus jõuab varem või hiljem paljude inimesteni ja abisoovijate arv kasvab. Leidkem nad üles, nad võivad olla väga tagasihoidlikud inimesed.
Oma võimalikus tegevuses kubernerina ma tunnengi soovi jõuda just nende abivajajateni, kes seda kõige rohkem vajavad, aga alati ei oska või ei julge selle saamiseks kusagile pöörduda. Loodan, et klubid leiavad sellised abivajajad üles ja ulatavad oma abikäe, kasvõi pisikese heateona. Olen näinud, kuidas pisike heategu muudab inimese suureks.
Kui soovid teistelt headust, ole ise hea.
Meie ümber on rahvas ja kuigi praegu ei tohi olla omavahel lähemal kui 2 meetrit, ei soovitata kätelda, ega kallistada, oleme me üks rahvas. Meid pole palju, seda enam hoidkem ühte, et kõigil oleks oma võimalus.
Sellepärast ongi minu hüüdlauseks praegu ja kui te mind toetate, siis ka minu eesseisval kuberneriaastal – ARMAS RAHVAS!