Lõviklubi võttis koolilaste nägemise luubi alla
Heategevuslik klubi Lions Paide Bastion korraldas sel sügisel jälle Paide koolide IV klasside õpilastele silmakontrolli, mille tulemusel suunati 17 last täiendavasse kontrolli. Sekkumiseta ei oskaks need õpilased ega ka nende vanemad ilmselt aimatagi, et nägemisega pole kõik päris korras.
Paide Bastioni hooaja president Jüri Kaugerand ütles, et silmakontroll õpilastele oli klubi heategevuskavas juba neljandat aastat. «Koroonaajal jäi üks aasta vahele, kuid sellele järgneval aastal läbisid kontrolli nii IV kui ka V klasside õpilased, et ettevõtmise järjepidevus säiliks,» selgitas ta.
Nii on Paide koolides juba viis lendu õpilasi läbinud põhjaliku nägemiskontrolli ja võimalikud nägemishäired on avastatud õigel ajal. Kaugerand märkis, et sageli ei saa õpilased ise arugi, et nende nägemine pole päris see, mis peaks. Ja kuna lapsed ei kurda, pole probleemist teadlikud ka nende vanemad.
Tihtilugu on hoopis õpetajad need, kes märkavad koolis, et õpilane ei näe hästi tahvlile või ei saa õpikust korralikult teksti lugeda, sest tähed on udused. Aga õpetaja saab vaid oma tähelepanekust lapsevanemale rääkida. See ei pruugi alati lõppeda lapse silmaarsti juurde jõudmisega, sest laps eitab probleemi või ei pööra lapsevanem sellele küllaldast tähelepanu ega otsi lahendusi.
Samas teavad paidelased hästi, et silmaarstide järjekorrad on riiklikes meditsiiniasutustes pikad ja eraarste peetakse kalliks, ehkki visiiditasu pole ka nende juures suur. Vähemalt Paides mitte.
Kogu selle olukorraga seoses on Kaugeranna hinnangul kõigile pooltele suureks abiks, kui pädev silmaarst vaatab koolis õpilaste silmad üle ja suunab nad täiendavatele uuringutele, kui see peaks vajalikuks osutuma.
Paides said silmakontrolli kõigi nelja kooli õpilased ehk siis Hammerbecki, Hillar Hanssoo ja Roosna-Alliku põhikooli ning Tarbja kooli 95 last.
Lions klubi Paide Bastion teeb mitmendat aastat koostööd Silmaoptika OÜga, kus silmi sõidab kontrollima suurte kogemustega optometrist Iveta Vakrõõm.
Vakrõõm andis tagasisidet, et 95st kontrollitud lapsest 13 olid juba prillikandjad ja neist kuuel tuli prille korrigeerida. 11 siiani mitte prille kandnud õpilast saadeti täiendavasse kontrolli kahtlusega, et nad võiksid vajada prille. Seega avastati 17 protsendil kontrollitud lastest vajadus nägemisprobleemidega edasi tegeleda.
Vakrõõm ütles, et oluline on saada nägemise halvenemisele jaole võimalikult kiiresti. «Tavapärasest kooliõe kontrollist jääb sageli väheks, vaja on spetsialisti ja nüüdisaegseid seadmeid,» ütles ta.
Aastate jooksul on Vakrõõm puutunud kokku olukordadega, kus lapse õppeedukus langeb, kuid ei õpetajad ega vanemad jõua jälile, et selle põhjus on halvenev nägemine, mitte see, et laps ei keskendu või ei viitsi tunnis süüvida. «Ka laps ei saa probleemist aru, sest ta ei teagi, et nägemine võib olla hoopis midagi muud, millega tema on harjunud,» lausus ta.
Vakrõõm ei teinud saladust sellest, et laste üha halveneva nägemise põhjus peitub suuresti nutisõltuvuses. «Lapsed on palju aega nutitelefonis ning ka arvuti ja televiisori taga. Nutiseadmes ei soovitata olla kauem kui üks tund, seejärel peavad silmad kindlasti puhkust saama. Oluline on seegi, et helendavaid ekraane ei vaadataks diivanil vedeledes, vaid istuvas asendis,» manitses ta.
Teine suur porobleem on laste üha harvem õues viibimine. «Tegelikult vajavad silmad kõige vähem kaks või kolm tundi päevas looduslikku valgust,» ütles Vakrõõm. «Seega vähem helendavaid ekraane ja rohkem õues mängimist.»
Anne Põder
Paide