Heategevuslik meesteklubi ei taha muutuda ajalootolmuks

Paides tegutseb üks meesteklubi, mis pole teps salaselts või vennaskond, vaid on juba 34 aastat avalikult pühendunud suurtele ja väikestele heategudele. Tavainimesed neist palju ei tea ja oma tegudega nad ülemäära ei uhkusta, aga nende panus kohaliku kogukonna heaolusse on oluline. Jutt käib LC Paide Bastionist, kelle liikmeskond ootab enda hulka tegusaid mehi, et heateod Paides ei lõpeks.

Lionsi klubi tänavune president Taivo Kivimäe selgitas, et 26. aprillil rõhutab rahvusvaheline Lionsi organisatsioon klubisse sisseelamise olulisust ja selle teadvustamisele ongi päev pühendatud. «Mis seal salata, oleme ka meie mures oma klubi järjepidevuse pärast ning uusi, nooremaid liikmeid ootaksime oma ridadesse rõõmuga,» lausus ta.

Paraku näitavad kõik märgid Kivimäe sõnul seda, et selline klubilise liikumise vorm on vaikselt hääbumas. Noortel on muud huvid ja teised väljundid ning ega suures pildis teatagi, millega Lionsi klubi täpselt tegeleb. «Oleme ise ka tagasihoidlikud olnud ega löö kätt vastu rinda, kuid tulevikule mõeldes peaks klubist rohkem rääkima,» ütles Kivimäe.

Ennekõike on tegemist heategevuslikke eesmärke täitva ülemaailmse klubiliikumisega Lions International, mis osaleb nii suurtes rahvusvahelistes heategudes kui oma piirkondlike klubide kaudu ka väikestes kogukonna heaolu parendavates ettevõtmistes.

Kivimäe sõnul on heategusid 34 aasta jooksul olnud nii palju, et kõiki ei jõua üles lugeda. Esmajoones meenusid talle Järvamaa haigla sünnitusosakonna perepalatite korrastus, lastebasseini ehitus Paide vanasse ujulasse, invatõstuki ost Paide muusika- ja teatrimajja, keraamika põletusahju soetus Paide kunstikoolile, Hammerbecki koolile muusikainstrumentide hankimine ja muidugi Paide koolide laste iga-aastased silmakontrollid.

«Kõigi toetatud kavandite keskmes on enamasti lapsed või siis kohaliku kogukonna heaolu,» lausus ta. «See on üks meie põhimõtteid – aidata neid, kes ennast ise aidata ei saa.»

Et teha heategusid, on vaja raha, mistõttu kiputakse arvama, et kõik heategevuslikud klubid on mõeldud üksnes rikastele. Lõviklubi puhul lükkas Kivimäe selle müüdi ümber. «Me pole rikaste ettevõtjate klubi ja jõukus pole liikmeks saamisel mingilgi moel oluline. Meie ridades on täiesti tavalisi lihtsaid tööinimesi,» ütles ta.

Lõviklubi liikmed ei panusta heategevusse oma raha. Klubil on küll aastamaks, kuid see on Kivimäe sõnul jõukohane kõigile. Sellest läheb umbes kolmandik katusorganisatsiooni projektide toetuseks, ülejäänu jääb klubi administratiiv­kulude katmiseks­.

Taivo Kivimäe ütlust mööda­ teenivad nemad raha oma tegevusega ja annavad selle siis heategevuslikul eesmärgil ära. Seega peab klubi liige arvestama hoopis küllaltki suure hulga töötundidega, mida tuleb omast ajast kulutada klubile raha teenimiseks.

Ka selles suhtes on LC Paide Bastion Kivimäe sõnul olnud üks silmapaistvamaid, sest nende algatatud pannkoogimüügid on kogukonnas teada-tuntud. Nende eeskuju on järginud teisedki Eesti klubid ning sellest on saamas üks lõviklubide olulisimaid rahateenimisviise suurematel üritustel. «Et pannkoogimüügis edukad olla ja palju raha teenida, ostsime klubile küpsetamiseks sobivad seadmed ja töötasime välja viisi, kuidas töö võimalikult hästi laabuks,» ütles­ Kivimäe­.

Nii käibki müük enamasti nagu õlitatult, sest mehed küpsetavad telgi taga pannkooke ja nende kaasad müüvad neid.

Kuigi Paide Bastion on traditsiooniliselt meesteklubi, ei tõrjuta naisi sugugi eemale. «Meie kaasad – ehk nagu neid klubis kutsutakse – leedid, saavad kõikidest meie seltskondlikest üritustest osa, kui nad seda soovivad, aga klubi liikmed nad pole,» selgitas Kivimäe ja lisas, et Lionsi liikumises on ka naisteklubisid ja segaklubisid. See on iga kohaliku klubi otsus, millise liikmelisuse ta kehtestab.

Aga nagu Kivimäe mainis, ei piirdu klubi liikmed üksnes väikeste heategudega, vaid teevad ka suuri. Üks võimalus on kirjutada kavandeid ja taotleda raha rahvusvahelisest toetusfondist. «Paide mehed on head projektikirjutajad ning Eesti klubidest oleme meie saanud enim ühisraha ettevõtmisteks,» ütles ta.

Eelmisest aastast meenus Kivimäele kohe koos Paide kunstikooliga korraldatud saja osalejaga kunstilaager Ukraina põgenike lastele koos Eesti lastega, mis pälvis tähelepanu ja heakskiitu ka üle Eesti. Samuti korraldati just Paide klubi algatusel ja eestvedamisel 2023. aasta lõpus Ukraina põgenike lastele Tartus Ahhaa keskuses suur jõulupidu.

Ukraina abistamine on Taivo­ Kivimäe sõnul ka rahvusvahelise Lions Internationali üks olulisi suundi. Sellest ei teata kuigi palju, kuid üle Euroopa koguti 2024. aastal 1,1 miljonit eurot ja sel hooajal on juba kogutud üle 1,4 miljoni euro, mille eest saadetakse Ukrainasse vastavalt 8000 ja 10 000 mitmeotstarbelist väikeahju.

Soomes toodetud ahjud annavad sooja ja nendel saab ka süüa valmistada. Need sobivad hästi nii sõjas kannatada saanud majapidamistesse kui ka rindejoonel tegutsevatele sõduritele. «Paide Bastion on mõlemal aastal panustanud sellesse ettevõtmisse 1050 eurot ja võime olla uhked, et selle eest on teele läinud neliteist ahju,» ütles­ Kivimäe.

Kuigi ühisheategevus on lõvi­klubi põhieesmärk, siis Eesti­ klubid eristuvad teiste riikide klubidest selle poolest, et siin on oluline ka seltskondlik tegevus. «Paljudes riikides ei tehta ühisüritusi ega veedeta koos kvaliteetaega. Eestis on see klubide seas olulisel kohal,» ütles LC Paide Bastioni üks asutajaliikmeid, Vello Talviste.

Tema sõnul hõlmab seltskondlik tegevus nii kultuuri- kui ka spordiüritusi. Eestis toimuvad klubide vahel näiteks korvpalli-, võrkpalli-, tennise-, padeli- ja boolinguvõistlused.

Liikmetele on auasi olla seal edukas. «Paide klubist on tulnud mitmeid meistreid. Jaanus Pilv on ühel aastal korraga olnud nii korvpalli- kui ka võrkpallimeister ning Maidu Lutsul­ on ette näidata meistritiitel koguni korvpallist, võrkpallist, boolingust ja tennisest,» lausus­ Talviste.

Aivar Tubli algatas klubis jäält kalapüügivõistluse Peipsi­ Ahven. Möödunud aastal sai sellest küll Pärnu Ahven, mis heitlike jääolude tõttu oli hoopis Paunküla veehoidlal. Uue kogemuse ja vahva hobi jagu rikkamaks said paljud klubi liikmed ja nende kaasadki.

Raivo Raja korraldab juba mitmendat aastat üle-eestilist liikumisega seonduvat fotokonkurssi, mis on innustanud ettevõtmisi pildiliselt jäädvustama. Konkurssi saadab menu ja selles osaletakse õhinaga.

Vello Talviste lisas, et Paide klubi seltsielu on lisaks sportlikele ettevõtmistele ka kultuuriliselt aktiivne. Koos käiakse teatrites, kontsertidel ja silmaringi avardavatel ringreisidel. «Klubi ongi pigem nagu sõpruskond, kes naudib koos veedetud aega ja lööb ühiselt kaasa kogukondlikes üritustes,» selgitas ta. «Sealjuures tuleb kindlasti rõhutada, et seltsielust osavõtt on vabatahtlik, sest oma osaluse maksab igaüks ise kinni.»

Just seltskondlik tegevus teeb Eesti atraktiivseks külastuskohaks ka rahvusvaheliselt. Talviste sõnul on välis­klubid Eestis ja ka Paides sagedased külalised. Siia tullakse hästi korraldatud galadele, ballidele ja suvepäevadele, mida teistes riikides ei ole.

«Paidet on peagi külastamas vaderklubid Soomest: Hamina ja Hamina Bastion. Viimase järgi on Paide klubi saanud ka oma nime taha sõna «bastion», mis viitab meie peakorterile Vallitornis ja Paide sümboliks olevale muistsele kindlusele,» selgitas­ ta.

Vello Talviste kui Paide Bastioni üks viiest tegutsevast asutajaliikmest meenutas, et kohalik klubi loodi Eesti taasiseseisvumise järel 1991. aastal. Selle aja jooksul on liikmes­konda kuulunud umbes 70 meest, praegu on liikmeid 23. Parematel aegadel on liikmelisust omanud korraga 30 meest.

«Väga suureks kasvada polegi meie eesmärk, kuid järjepidevust tuleb hoida ning see on ka põhjus, miks ootame oma ridadesse uusi tulijaid,» lausus ta.

Ennekõike on oodatud mehed, kes tahavad kohalikku elu edendada ja kes on valmis seda igakülgselt väärtustama. Liikmeks olemine nõuab aega, tahtmist ja pühendumist – kui seda on, on hea algus juba olemas.

Talviste sõnul on elu siiski teinud neid ettevaatlikuks ja seetõttu tuleb uutel liikmetel läbida klubi liikmete hääletussõel. «Kui inimese kavatsused on ausad ja tahe kindel, pole see kindlasti ületamatu takistus,» märkis ta.

Üks mis kindel, klubis igavust ei tunta. Liikmete siiras soov on ajaga sammu pidada ja olla kõikvõimalikele uuendus­tele avatud. Just seda lõvi­klubi uue põlvkonna liikmetelt ootabki, et mitte hääbuda ajaloo prügikastis. Kui üks liikumine on maailmas vastu pidanud 107 aastat, siis ehk kestab see veel.

Fotol LC Paide Bastioni järgmise aasta president Kersten Kattai (vasakult), Aivar Tubli ja Harri Luts on juba vilunud pannkoogiküpsetajad. Müügist teenitav raha läheb kõik heategevusse kohaliku kogukonna ja laste abistamiseks.